seedeelundkond
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Blausen_0316_DigestiveSystem.png
Seedeelundkond on elundkond, mille ülesanne on organismi varustamine toitainetega.
Inimese seedeelundkond koosneb suust, neelust, söögitorust, maost, peensoolest, jämesoolest, pärasoolest ja pärakust. Peale nende osalevad seedeprotsessis ka kaksteistsõrmik, maks, sapipõis ja kõhunääre.
Toit muutub organismile omastatavaks alles siis, kui ta on jõudnud vereringesse. Selle jaoks lagundatakse toit küllalt väikesteks osakesteks mida organism on võimeline omastama.
Seedimiseks nimetatakse ensüümide mõjul suurte toiduosakeste muutumist väikesteks osadeks.
Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mille ülesanne on tagada keemiliste reaktsioonide toimumine organismis, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Nad ei ole võimelised töötama ilma vitamiini juuresolekuta.
Toidu seedimine
Kõigepealt suhu sattunud toit peenestatakse mehaaniliselt, et seda oleks kergem pärast lõhustada. Mälumisel seguneb toit süljega. Sülg muudab toidu libedamaks ja süljes sisalduva ensüümi amülaasi toimel (lõhustab süsivesikuid) hakkavad toitained lõhustuma.
Edasi liigub toit läbi neelu ja kõri (ei neelus ega ka kõris seedimist ei toimu) portsjonite kaupa alla söögitorusse. Söögitoru lihaseline ja limane sein lükkab toidu edasi makku. Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toidu maonõrega. Maos algab ka valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. Magu mahutab korraga üsna palju toitu ning see võimaldab olla inimestel pikemat aega söömata. Lagundatud aminohapped imenduvad maost verre ja kantakse keharakkude juurde. Neist saab hiljem rakkudes ehitada juurde kehale vajalikke valke.
Maost liigub toit portsjonite kaupa peensoolde. Peensoolde avanevad sapijuha ja kõhunääre, mis toodavad teisi vajalikke seedeensüüme. Kõige aktiivsem on seedimine peensoole alguses, mida kutsutakse kaksteistsõrmikuks. Peensoolest imenduvad verre süsivesikute ning valkude koostisosad, samuti vitamiinid, mineraalained ja vesi. Rasvade lagunemisel tekkinud glütserool ja rasvhapped imenduvad lümfi. Rasvade lagunemisel osaleb ka ensüüm lipaas.
Toidujäägid liiguvad peensoolest edasi jämesoolde. Jämesooles toimuvad toiduga käärimisprotsessid, mida aitavad läbi viia jämesooles elavad bakterid. Jämesooles imendub vesi seedimata jääkidest pidevalt tagasi vereringesse.
Järelejäänud toit väljutatakse päraku kaudu.
Oksendamine on mao kaitserefleks, et ära hoida mao kahjustumist ja organismi mürgistumist. Oksendamine toimub näiteks siis kui oleme söönud väga halvaks läinud toitu või joonud palju alkoholi. Oksendamine kaasneb ka mõne haiguse, näiteks kõhugripi, korral.
SEEDEELUNDKONNA OSAD
LISAKS OSALEVAD SEEDETEGEVUSES
Inimese seedeelundkond koosneb suust, neelust, söögitorust, maost, peensoolest, jämesoolest, pärasoolest ja pärakust. Peale nende osalevad seedeprotsessis ka kaksteistsõrmik, maks, sapipõis ja kõhunääre.
Toit muutub organismile omastatavaks alles siis, kui ta on jõudnud vereringesse. Selle jaoks lagundatakse toit küllalt väikesteks osakesteks mida organism on võimeline omastama.
Seedimiseks nimetatakse ensüümide mõjul suurte toiduosakeste muutumist väikesteks osadeks.
Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mille ülesanne on tagada keemiliste reaktsioonide toimumine organismis, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Nad ei ole võimelised töötama ilma vitamiini juuresolekuta.
Toidu seedimine
Kõigepealt suhu sattunud toit peenestatakse mehaaniliselt, et seda oleks kergem pärast lõhustada. Mälumisel seguneb toit süljega. Sülg muudab toidu libedamaks ja süljes sisalduva ensüümi amülaasi toimel (lõhustab süsivesikuid) hakkavad toitained lõhustuma.
Edasi liigub toit läbi neelu ja kõri (ei neelus ega ka kõris seedimist ei toimu) portsjonite kaupa alla söögitorusse. Söögitoru lihaseline ja limane sein lükkab toidu edasi makku. Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toidu maonõrega. Maos algab ka valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. Magu mahutab korraga üsna palju toitu ning see võimaldab olla inimestel pikemat aega söömata. Lagundatud aminohapped imenduvad maost verre ja kantakse keharakkude juurde. Neist saab hiljem rakkudes ehitada juurde kehale vajalikke valke.
Maost liigub toit portsjonite kaupa peensoolde. Peensoolde avanevad sapijuha ja kõhunääre, mis toodavad teisi vajalikke seedeensüüme. Kõige aktiivsem on seedimine peensoole alguses, mida kutsutakse kaksteistsõrmikuks. Peensoolest imenduvad verre süsivesikute ning valkude koostisosad, samuti vitamiinid, mineraalained ja vesi. Rasvade lagunemisel tekkinud glütserool ja rasvhapped imenduvad lümfi. Rasvade lagunemisel osaleb ka ensüüm lipaas.
Toidujäägid liiguvad peensoolest edasi jämesoolde. Jämesooles toimuvad toiduga käärimisprotsessid, mida aitavad läbi viia jämesooles elavad bakterid. Jämesooles imendub vesi seedimata jääkidest pidevalt tagasi vereringesse.
Järelejäänud toit väljutatakse päraku kaudu.
Oksendamine on mao kaitserefleks, et ära hoida mao kahjustumist ja organismi mürgistumist. Oksendamine toimub näiteks siis kui oleme söönud väga halvaks läinud toitu või joonud palju alkoholi. Oksendamine kaasneb ka mõne haiguse, näiteks kõhugripi, korral.
SEEDEELUNDKONNA OSAD
- Suuõõnes asuvad hambad, mis peenestavad toitu, ning keel, mis aitab toidul süljega seguneda.
- Neel on lehtrikujuline lihaseline elund, kus ristuvad õhu ja toidu liikumisteed. Kui me neelame, sulgeb kõripealis automaatselt pääsu hingetorusse (sama on ka hingamisel: kui me hingame, sulgeb kõripealis pääsu söögitorusse). Vahel, näiteks söömise ajal naerdes või rääkides, ei jõua kõripealis õigeaegselt sulguda ning toit satub hingetorusse.
- Süljenäärmete ülesanne on sülje tootmine.
- Söögitoru on pikk torujas lihaseline elund mille kaudu toit liigub makku.
- Magu meenutab kurrulist lihaseliste seintega kotti, kus algab valkude seedimine, säilitatakse toitu, et seda väikeste portsjonite kaupa peensoolde väljutada. Mao sisepinna limaskestas on näärmed, mis eritavad maoseina kaitsvat lima ja toidu seedimiseks vajalikku maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüümi pepsiin (valkude lagnundamine).
- Peensool on seedekulga kõige pikem osa. Peensooles lõppeb seedimine ning algab toitainete imendumine verre ja lümfi (rasvad).
- Jämesool on seedekulga lõpposa kus jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad vesi ja mineraalsoolad. Samuti toimub jämesooles väljaheidete moodustamine.
LISAKS OSALEVAD SEEDETEGEVUSES
- Maks on inimese suurim nääre ning seal toodetakse rasvade seedimiseks vajalikku sappi mis koguneb sapipõide, mis juhitakse sealt kaksteistsõrmiksoolde.
- Kõhunäärme ülesanne on eritada seedeensüüme sisaldavat nõret, mis juhitakse kaksteistsõrmiksoolde. Kõhunääre paikneb kõhuõõnes, mao alumise osa taga.
- Kaksteistsõrmik on peensoole algusosa, kuhu suubuvad kõhunääre ja sapipõie juha.
- Sapipõis on vahelduva kuju ja asendiga lihaseline elund kuhu koguneb sapijuhadest sapivedelikku.
Seedeelundkond from Liina-Liis Nõmm on Vimeo.
