sisenõrenäärmed
Sisenõrenäärmed on näärmed, mille ülesanne on toota hormoone ja eritada neid otse verre. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi vajalikku infot.
Inimesel on:
Kasutatakse kohe
Transporditakse veres seotult valkudega
Hormoonide ülesanne on reguleerida ainevahetusprotsesse, organismi kasvu ja arengut, sugulisest arengut ja käitumist, instinktide väljakujunemist. Hormoonid ei algata uusi protsesse, vaid reguleerivad rakkudes olemasolevaid. Samuti koostöös närvisüsteemiga tagavad nad organismis toimuvate protsesside regulatsiooni. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne ehk nad mõjutavad ainult kindlat elundit või kudet.
Hormoonid on lühiealised, üliaktiivsed, spetsiifilise toimega ning toimivad läbi ensüümide.
Kuna hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi ja elundkonna talitlust, siis võib juba mõne mikrogrammiline muudatus tuua kaasa väga tõsiseid häireid organismi töös.
Hormoonide sünteesimist kontrollitakse tavaliselt negatiivse tagasiside printsiibil. Ehk teisisõnu kui hormooni enda või tema poolt kontrollitava aine kontsentratsioon veres langeb alla vajaliku taseme, annab kesknärvisüsteem signaali hormooni sünteesivatele rakkudele, et nad sünteesiprotsessi intensiivistaksid.
Humoraalne regulatsioon põhineb inimese endokriinnäärmete ehk sisenõrenäärmete tööl. Nendeks on ajuripats, kõrvalkilpnääre, kõhunääre, käbikeha, sugunäärmed, neerupealised ja kilpnääre.
Inimesel on:
- Valgulise ehituse hormoonid – näiteks insuliin
Kasutatakse kohe
- Steroidhormoonid – näiteks suguhormoonid
Transporditakse veres seotult valkudega
Hormoonide ülesanne on reguleerida ainevahetusprotsesse, organismi kasvu ja arengut, sugulisest arengut ja käitumist, instinktide väljakujunemist. Hormoonid ei algata uusi protsesse, vaid reguleerivad rakkudes olemasolevaid. Samuti koostöös närvisüsteemiga tagavad nad organismis toimuvate protsesside regulatsiooni. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne ehk nad mõjutavad ainult kindlat elundit või kudet.
Hormoonid on lühiealised, üliaktiivsed, spetsiifilise toimega ning toimivad läbi ensüümide.
Kuna hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi ja elundkonna talitlust, siis võib juba mõne mikrogrammiline muudatus tuua kaasa väga tõsiseid häireid organismi töös.
Hormoonide sünteesimist kontrollitakse tavaliselt negatiivse tagasiside printsiibil. Ehk teisisõnu kui hormooni enda või tema poolt kontrollitava aine kontsentratsioon veres langeb alla vajaliku taseme, annab kesknärvisüsteem signaali hormooni sünteesivatele rakkudele, et nad sünteesiprotsessi intensiivistaksid.
Humoraalne regulatsioon põhineb inimese endokriinnäärmete ehk sisenõrenäärmete tööl. Nendeks on ajuripats, kõrvalkilpnääre, kõhunääre, käbikeha, sugunäärmed, neerupealised ja kilpnääre.
Sisenõrenäärmete ülesanded
Ajuripats ehk hüpofüüs on herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut.
Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust.
Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone mis reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Kaltsiumit ja fosforit on vaja luukoe normaalseks arenguks.
Kõhunääre ehk pankreas toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni.
Käbikeha hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi.
Sugunäärmed toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.)
Neerupealised toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks.
Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust.
Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone mis reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Kaltsiumit ja fosforit on vaja luukoe normaalseks arenguks.
Kõhunääre ehk pankreas toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni.
Käbikeha hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi.
Sugunäärmed toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.)
Neerupealised toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks.