Erituselundkond
http://www.aic.cuhk.edu.hk/web8/Hi%20res/Kidney%20cross%20section.jpg
Erituselundkonna ülesanne on eemaldada organismist kahjulikud jääk- ja mürkained ning selle moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni ka soolestik, nahk ja kopsud.
Neerud
Neerud on paarilised punakaspruunid oakujulised organid, mis paiknevad mõlemal pool lülisammast üsna sügaval ja kõrgel, alumise rinnalüli ja kahe ülemise nimmelüli kõrgusel. Neerud on umbes 10-12 cm pikkused ning kaaluvad 150-200 g.
Teda katab pealt neerukoor, mille alla jäävad neerusäsid. Neerusäsi koosneb neerupüramiididest, millest saavad alguse peenikesed kusetorud, mis avanevad neeruvaagnasse, kust saab alguse kusejuha.
Veri siseneb neeru neeruarteri ja väljub neeruveeni kaudu.
Neerude ülesanded on:
Uriini ehk kusi tekkimine
Kõigepealt tekib neerudes olevates kapilaaride kogumikes esmane uriin mis sisaldab organismi ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett. Vererakud ja valgud jäävad verre. Esmane uriin liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole.
Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kusejuha kaudu kusepõide.
Seega uriin ehk kusi sisaldab organismile liigset vett, soolasid ja kusiainet ehk karbamiidi.
Tekkiva uriini hulk sõltub tarvitatud toidu ja vedeliku hulgast, samuti ka sellest kas inimesel on jahe või palav.
Uriini koostise analüüs annab infot neerude talituse kohta. Näiteks kui arstid leiavad uriinist valke, võib see viidata neerupõletikele või kui veres on glükoosi, võib inimesel olla probleeme suhkrute ainevahetusega.
- Neerud on inimese peamised eritusorganid. Neerud kontrollivad vee ja soolade sisaldust organismis ning tagavad uriini tekke.
- Nahk eritab higi. Higi koosneb veest, ainevahetusjääkidest ja mineraalsooladest.
- Kopsude kaudu eritub organismist veeaur ja süsihappegaas.
- Soolestiku kaudu eemalduvad tahked jääkained ja vesi.
Neerud
Neerud on paarilised punakaspruunid oakujulised organid, mis paiknevad mõlemal pool lülisammast üsna sügaval ja kõrgel, alumise rinnalüli ja kahe ülemise nimmelüli kõrgusel. Neerud on umbes 10-12 cm pikkused ning kaaluvad 150-200 g.
Teda katab pealt neerukoor, mille alla jäävad neerusäsid. Neerusäsi koosneb neerupüramiididest, millest saavad alguse peenikesed kusetorud, mis avanevad neeruvaagnasse, kust saab alguse kusejuha.
Veri siseneb neeru neeruarteri ja väljub neeruveeni kaudu.
Neerude ülesanded on:
- Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis
- Happe-leelis tasakaalu regulatsioon
- Jääkainete eemaldamine organismist
- Vee ja soolade sisalduse kontrollimine veres
- Vererõhu regulatsioon
- Vere puhastamine
Uriini ehk kusi tekkimine
Kõigepealt tekib neerudes olevates kapilaaride kogumikes esmane uriin mis sisaldab organismi ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett. Vererakud ja valgud jäävad verre. Esmane uriin liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole.
Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kusejuha kaudu kusepõide.
Seega uriin ehk kusi sisaldab organismile liigset vett, soolasid ja kusiainet ehk karbamiidi.
Tekkiva uriini hulk sõltub tarvitatud toidu ja vedeliku hulgast, samuti ka sellest kas inimesel on jahe või palav.
- Mida rohkem me vedelikku tarbime ning mida jahedam on ilm seda suurem on uriini hulk.
- Mida rohkem uriini eritub, seda vähem on selles sooli.
Uriini koostise analüüs annab infot neerude talituse kohta. Näiteks kui arstid leiavad uriinist valke, võib see viidata neerupõletikele või kui veres on glükoosi, võib inimesel olla probleeme suhkrute ainevahetusega.
Erituselundkond from Liina-Liis Nõmm on Vimeo.
