MEELeelundid
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/40/Ear-anatomy-text-small-en.svg
Naha ehk kompimiselundi leiad SIIT!
HAISTMINE
Inimese haistmiselundiks on nina ning ta suudab eristada ligi 10000 erinevat lõhna.
Haistes tajume erinevaid lõhnu ning seda aitavad meil teha ninaõõne ülemises osas paiknevad haisterakud. Lõhnad võivad tekitada meeldivat tunnet kui ka tülgastust.
Näiteks on lõhn oluline toidu kõlblikkuse hindamisel. Haista saab vaid neid aineid, mis eraldavad õhku molekule.
Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Haistmisrakul on haistmiskarvakesed, mis ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ja võtavad vastu lõhnaaineid. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaajju kus lõhna allikas kindlaks tehakse.
Haistetundlikust mõjutavad:
KUULAMINE JA TASAKAAL
Kõrv
Kõrv on meeleelund, mille kaudu inimene kuuleb. Samuti paiknevad kõrvas tasakaaluelundid.
Inimese kõrv koosneb kolmest osast:
Kõrva ehitus
Kuulmine
Kuulmine on võime tajuda ja eristada helisid, võimaldades kindlaks teha heliallika asukoha, hinnata heli tugevust ja kõrgust ning saada muud sellelaadset informatsiooni.
Heli on aineosakeste võnkumine mis levib õhus, vedelikes või tahkes keskkonnas, mida me kuuleme kahel erineval viisil:
Kuidas me kuuleme
Kõrvalesta poolt kinnipüütud helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Trummikile kannab helivõnked edasi keskkõrva. Keskkõrva kolm kuulmeluukest - vasar, alasi, jalus - võimendavad helivõnkeid ja edastavad need teole. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid mis omakorda panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud kus helivõnked muutuvad närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad kuulmisnärvi vahendusel aju kuulmiskeskusesse.
Tasakaal
Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud ehk retseptorid.
Keha või pea asendi muutmisel hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid (asuvad mõigus ja kotikeses) ja vedelik (asuvad poolringkanalites). Liikumine ärritab vastavaid meelerakke. Meelerakkudes tekkinud närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse.
Tasakaaluhäired võivad ilmneda siis, kui sisekõrv on kahjustunud (näiteks traumad, põletikud ja kasvajad). Sellises olukorras tekivad seismisel ja käimisel tekib peapööritus, oksendamine, iiveldus ja kohin kõrvades.
MAITSMINE
Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine.Inimese maitseelundiks on keel.
Maitsmine on tihedalt seotud haistmiselundiga. Kui on probleeme haistmisega, on probleeme ka maitsete tundmisega. Näiteks nohu korral on meie maitsetundlikus väga halb.
Peale selle mõjutavad maitsmist ka vanus, milline on toit ning suitsetamine.
Maitsete tundmine
Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustisi ehk keelenäsasid. Keelenäsade küljes on tunderakud mis aineosakeste ärrituste toimel saadavad ajusse närviimpulsse ja inimene tunneb maitset. Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma vees või süljes. Kui sülge eritub vähe ja keele pind on kuiv, siis tahke toidu maitset me ei taju.
Inimene tunneb nelja põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput. Ülejäänud maitsed moodustuvad nende maitsete segunemisel.
NÄGEMINE
Nägemiselundiks on silm, mille kaudu võtame vastu umbes 90% väliskeskkonna infost.
Silma ehitus
Silm koosneb :
Silma kaitsevad:
Esemete nägemine
Lähedal olevate esemete nägemiseks tõmbub ripslihas kokku ja lääts muutub kumeraks ning objektist tekkinud vähendatud kujutis ilmub võrkkestale.
silmast kaugemal asuva objekti juhul lõtvub ripslihas ning lääts muutub lamedaks ja objektist tekkinud vähendatud kujutis ilmub võrkkestale.
Nägemisnärv juhib närviimpulsid peaaju nägemispiirkonda kus aju analüüsib saabunud infot, kasutades mälu ja assotsiatsioone. Nii tekib nägemisaisting.
Haigused
Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena. Seda põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. Lühinägevuse korral murduvad valguskiired silmas liiga tugevalt ja koonduvad juba võrkkesta ees. Võrkkestale satuvad juba osaliselt hajunud valguskiired, mistõttu tekib ebaterav kujutis.
Lühinägevust parandatakse nõgusate ehk miinusklaasidega prillidega.
Kaugnägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged ja hägusad. Kaugelenägevate inimestel on silmalääts kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem. Kaugnägevuse korral tekib lähedal olevatest esemetest kujutis võrkkesta taha.
Kaugnägevust parandatakse kumerate ehk plussklaasidega prillidega.
Värvipimedus on haigus, kus inimene ei suuda eristada teatud värve. Üldiselt on nendeks värvideks punane ja roheline. Enamasti on värvipimedus pärilik ehk kaasasündinud ning esineb rohkem meestel kui naistel.
Kanapime inimene ei näe pimedas. Seda haigust aitab ennetada piisavas koguses A-vitamiini tarbimine.
Kuidas hoida oma silmi?
Kuna me saame silmade kaudu põhiosa keskkonnast saadavast informatsioonist, tuleb silmi eriti hoolsalt kaitsta.
Selleks:
MÕISTED
Pimetähniks nimetatakse seda piirkonda võrkkestal kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke.
Kollatähniks nimetatakse võrkkesta pupilli vastas olevat kohta, kus on kolvikesi kõige rohkem ning nägemisteravus kõige suurem.
Kolvikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad tajuda värvusi.
Kokku on võrkkestal umbes 7 miljonit kolvikest.
Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvuse s.o punase, kollase ja sinise jaoks.
Kepikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad eristada musta valgest (ka objektide heledust/tumedust). Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed.
Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest.
HAISTMINE
Inimese haistmiselundiks on nina ning ta suudab eristada ligi 10000 erinevat lõhna.
Haistes tajume erinevaid lõhnu ning seda aitavad meil teha ninaõõne ülemises osas paiknevad haisterakud. Lõhnad võivad tekitada meeldivat tunnet kui ka tülgastust.
Näiteks on lõhn oluline toidu kõlblikkuse hindamisel. Haista saab vaid neid aineid, mis eraldavad õhku molekule.
Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Haistmisrakul on haistmiskarvakesed, mis ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ja võtavad vastu lõhnaaineid. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaajju kus lõhna allikas kindlaks tehakse.
Haistetundlikust mõjutavad:
- Lõhnaaine hulk - kui lõhnaainet on vähe, tajutakse lõhna, kuid ei suudeta määrata millega täpsemalt tegu on.
- Nohu - mida tugevam nohu, seda nõrgem haistmine, sest siis on haistmisrakud kaetud paksu limakihiga, mis takistab lõhnaainetel nendeni tungida.
- Aeg, mil viibime lõhna sees - inimese haistmismeel kohaneb lõhnadega suhteliselt kiiresti, mistõttu me peale mõne aegset viibimist mingi lõhna sees, me seda enam peaaegu ei tunnegi.
- Vanus – nooremad tunnevad paremini, vanemad kehvemini lõhnu.
KUULAMINE JA TASAKAAL
Kõrv
Kõrv on meeleelund, mille kaudu inimene kuuleb. Samuti paiknevad kõrvas tasakaaluelundid.
Inimese kõrv koosneb kolmest osast:
- Väliskõrvast
- Keskkõrvast
- Sisekõrvast
Kõrva ehitus
- Väliskõrva moodustavad kõrvalest, mille ülesanne püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku, ja välisest kuulmekäigust, mille eraldab keskkõrvast trummikile.
- Trummikile on kuulmekäigu lõpus õhuke pingule tõmmatud nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja kahjulike mikroobide eest.
- Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena.
- Keskkõrv on õhuga täidetud õõs kus on kolm kuulmeluukest – vasar, alasi, jalus – mille ülesanne on helivõngete võimendamine.
- Sisekõrv koosneb kahest osast:
- Teost mis on jaotatud kaheks osaks ja täidetud vedelikuga. Teo ülesanne on kindlustada heliaistingu.
- Poolringkanalitest, mis annavad meile tasakaalutunnetuse.
Kuulmine
Kuulmine on võime tajuda ja eristada helisid, võimaldades kindlaks teha heliallika asukoha, hinnata heli tugevust ja kõrgust ning saada muud sellelaadset informatsiooni.
Heli on aineosakeste võnkumine mis levib õhus, vedelikes või tahkes keskkonnas, mida me kuuleme kahel erineval viisil:
- Helid kanduvad kõrva kuulmisretseptoriteni mööda kuulmekäiku.
- Helid jõuavad meieni otse koljuluude kaudu.
Kuidas me kuuleme
Kõrvalesta poolt kinnipüütud helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Trummikile kannab helivõnked edasi keskkõrva. Keskkõrva kolm kuulmeluukest - vasar, alasi, jalus - võimendavad helivõnkeid ja edastavad need teole. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid mis omakorda panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud kus helivõnked muutuvad närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad kuulmisnärvi vahendusel aju kuulmiskeskusesse.
Tasakaal
Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud ehk retseptorid.
Keha või pea asendi muutmisel hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid (asuvad mõigus ja kotikeses) ja vedelik (asuvad poolringkanalites). Liikumine ärritab vastavaid meelerakke. Meelerakkudes tekkinud närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse.
Tasakaaluhäired võivad ilmneda siis, kui sisekõrv on kahjustunud (näiteks traumad, põletikud ja kasvajad). Sellises olukorras tekivad seismisel ja käimisel tekib peapööritus, oksendamine, iiveldus ja kohin kõrvades.
MAITSMINE
Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine.Inimese maitseelundiks on keel.
Maitsmine on tihedalt seotud haistmiselundiga. Kui on probleeme haistmisega, on probleeme ka maitsete tundmisega. Näiteks nohu korral on meie maitsetundlikus väga halb.
Peale selle mõjutavad maitsmist ka vanus, milline on toit ning suitsetamine.
Maitsete tundmine
Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustisi ehk keelenäsasid. Keelenäsade küljes on tunderakud mis aineosakeste ärrituste toimel saadavad ajusse närviimpulsse ja inimene tunneb maitset. Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma vees või süljes. Kui sülge eritub vähe ja keele pind on kuiv, siis tahke toidu maitset me ei taju.
Inimene tunneb nelja põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput. Ülejäänud maitsed moodustuvad nende maitsete segunemisel.
NÄGEMINE
Nägemiselundiks on silm, mille kaudu võtame vastu umbes 90% väliskeskkonna infost.
Silma ehitus
Silm koosneb :
- Silmalihastest , mis liigutavad ja hoiavad silma paigal. Silmamuna lihaste ebavõrdne tugevus põhjustab kõõrdsilmsust.
- Silmamunast, mis on kerajas õõnes moodustis.
- Eest kaitseb ja katab silmamuna läbipaistev sarvkest. Läbi selle tungivad valguskiired. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele:
- Silmaava ehk pupilli kaudu pääsevad valguskiired silma sisse. Sõltuvalt valguse tugevusest muudab silmaava oma suurust (hämaras suurem, valges väiksem).
- Silmaläätsele langevad silmaava läbinud valguskiired. Silmalääts sarnaneb oma kujult ja funktsioonilt luubile.
- Silmamuna sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga mis ees on vedelam, taga aga sültjam, moodustades klaaskeha.
- Võrkkest suunab ja koondab lääts klaaskeha läbinud valguskiired mis tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise.
- Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajju.
- Aju keerab pildi õiget pidi.
Silma kaitsevad:
- Silmakoopad koljus;
- Kulmukarvad (vee ja higi eest);
- Ripsmed (tolmu ja võõrkehade eest);
- Silmalaud (kaitsevad silma eestpoolt);
- Pisaravedelik (niisutab, vähendab hõõrdumist ning kaitseb silma sattunud võõrkehade eest).
Esemete nägemine
Lähedal olevate esemete nägemiseks tõmbub ripslihas kokku ja lääts muutub kumeraks ning objektist tekkinud vähendatud kujutis ilmub võrkkestale.
silmast kaugemal asuva objekti juhul lõtvub ripslihas ning lääts muutub lamedaks ja objektist tekkinud vähendatud kujutis ilmub võrkkestale.
Nägemisnärv juhib närviimpulsid peaaju nägemispiirkonda kus aju analüüsib saabunud infot, kasutades mälu ja assotsiatsioone. Nii tekib nägemisaisting.
Haigused
Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena. Seda põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. Lühinägevuse korral murduvad valguskiired silmas liiga tugevalt ja koonduvad juba võrkkesta ees. Võrkkestale satuvad juba osaliselt hajunud valguskiired, mistõttu tekib ebaterav kujutis.
Lühinägevust parandatakse nõgusate ehk miinusklaasidega prillidega.
Kaugnägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged ja hägusad. Kaugelenägevate inimestel on silmalääts kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem. Kaugnägevuse korral tekib lähedal olevatest esemetest kujutis võrkkesta taha.
Kaugnägevust parandatakse kumerate ehk plussklaasidega prillidega.
Värvipimedus on haigus, kus inimene ei suuda eristada teatud värve. Üldiselt on nendeks värvideks punane ja roheline. Enamasti on värvipimedus pärilik ehk kaasasündinud ning esineb rohkem meestel kui naistel.
Kanapime inimene ei näe pimedas. Seda haigust aitab ennetada piisavas koguses A-vitamiini tarbimine.
Kuidas hoida oma silmi?
Kuna me saame silmade kaudu põhiosa keskkonnast saadavast informatsioonist, tuleb silmi eriti hoolsalt kaitsta.
Selleks:
- Hoia sobivat lugemis- ja kirjutamiskaugust (30-35 cm).
- Töökoht peab olema hästi valgustatud.
- Kirjutamise ajal peab valgus langema vasakult, et parem kästi seda ei varjaks (vasakukäeliselt peab valgus langema paremalt).
- Ebasoovitav on lugeda sõitvas sõidukis, sest pideva rappumise tõttu muutub loetava teksti asend.
- Arvutiga töötades jälgi, et ekraan ei oleks liiga ere ja et see asuks silmadest umbes 60cm kaugusel.
- Arvutit kasutades tee iga 45min tagant väike paus, näiteks vaata aknast välja
- Toitu tervislikult.
- Ära vaata palju televiisorit.
- Hoia õhk puhtana, kuna suitsune ja tolmune õhk kahjustab silmi.
MÕISTED
Pimetähniks nimetatakse seda piirkonda võrkkestal kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke.
Kollatähniks nimetatakse võrkkesta pupilli vastas olevat kohta, kus on kolvikesi kõige rohkem ning nägemisteravus kõige suurem.
Kolvikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad tajuda värvusi.
Kokku on võrkkestal umbes 7 miljonit kolvikest.
Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvuse s.o punase, kollase ja sinise jaoks.
Kepikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad eristada musta valgest (ka objektide heledust/tumedust). Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed.
Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest.
