närvisüsteem
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Neuron-no_labels.png
Mis on närvisüsteem?
Närvisüsteem on elundkond mille ülesanne on vastu võtta ning töödelda väliskeskkonnast kui ka organismi enesest saadud informatsiooni ning selle põhjal juhtida ning kooskõlastada kõikide elundite talitlust.
Mis on närvirakk? Milline ta välja näeb?
Närvirakk on närvisüsteemi ehitusüksus mille ülesanne on organismis infot edasi kanda. Närvirakul ehk neuronil on keha ning kahte tüüpi jätkeid – pikem on akson ja lühikesed on dendriidid.
Mida nimetatakse närviimpulsiks?
Närviimpulsiks nimetatakse mööda närvirakke liikuvat elektrilist signaali.
Mis on refleks?
Refleks on kiire tahtmatult toimuv vastusreaktsioon ärritusele. Refleksid jagunevad kaasasündinud ehk tingimatuteks refleksideks ja omandatud ehk tingitud refleksideks.
Mida nimetatakse refleksikaareks?
Refleksikaareks nimetatakse teed, mida mööda erutus kulgeb. Refleksikaare ülesanne on erutuse vastuvõtt närviraku poolt , selle juhtimine mööda närvikiude kesknärvisüsteemi, saadud info analüüs ning vastuse suunamine elundisse.
Kuidas jaotatakse närvisüsteemi?
Närvisüsteemi jaotatakse kaheks:
Milleks omakorda jaguneb piirdenärvisüsteem?
Piirdenärvisüsteem jaguneb:
Kuidas info närvisüsteemis liigub?
Keskkonnast saadud informatsioon liigub mööda närvirakke (Info antakse edasi ühe närviraku aksonilt teise närviraku dendriitidele) kesknärvisüsteemi seljaajju ja sealt peaajju, kus toimub info töötlemine.
Vastu võetud otsus saadetakse järgmistele närvirakkudeni kuni see jõuab vajaliku organini mis otsuse täide viib.
Mis on peaaju? Milline ta välja näeb?
Peaaju on närvisüsteemi keskus, mis kontrollib enamikku keha liigutustest ning tagab inimese mõtlemise- ja õppimisvõime. Vasak ajupoolkera juhib parema ajupoolkera tegevust ning vastupidi. Selle tingivad ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine.
Peaaju on sültjas ning tema pealispind on väga kortsuline. Lisaks on peaaju tugevasti kaitstud koljuluude ja ajukelme poolt.
Millisteks osadeks peaaju jaguneb?
Peaaju jaguneb:
Piklikaju ülesanne on reguleerida tahtele allumatuid tegevusi, näiteks südametegevust. Samuti võtab piklikaju osa lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist. Samuti on piklikaju hingamiskeskus!
Keskkaju ülesanne on korraldada närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagada lihaste toonus.
Vaheaju reguleerib ainevahetust ja kehatemperatuuri. Lisaks tegeleb vaheaju info vastuvõtmise, sorteerimise ja koordineerimisega.
Väikeaju kooskõlastab lihaste tööd ja aitab säilitada tasakaalu.
Suuraju koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine.
Seljaaju juhib tingimatuid reflekse ehk lihtsaid kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Samuti vahendab ta informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel.
Närvisüsteem on elundkond mille ülesanne on vastu võtta ning töödelda väliskeskkonnast kui ka organismi enesest saadud informatsiooni ning selle põhjal juhtida ning kooskõlastada kõikide elundite talitlust.
Mis on närvirakk? Milline ta välja näeb?
Närvirakk on närvisüsteemi ehitusüksus mille ülesanne on organismis infot edasi kanda. Närvirakul ehk neuronil on keha ning kahte tüüpi jätkeid – pikem on akson ja lühikesed on dendriidid.
- Ühelt neuronilt teisele antakse informatsiooni edasi eriliste ühenduste ehk sünapside kaudu.
- Närvirakud ei jagune.
- Oma ehituse ja talitluse poolest on neuronid teiste rakkudega sarnased, kuid erinevalt teistest rakkudest edastavad neuronid informatsiooni üksteisele .
Mida nimetatakse närviimpulsiks?
Närviimpulsiks nimetatakse mööda närvirakke liikuvat elektrilist signaali.
Mis on refleks?
Refleks on kiire tahtmatult toimuv vastusreaktsioon ärritusele. Refleksid jagunevad kaasasündinud ehk tingimatuteks refleksideks ja omandatud ehk tingitud refleksideks.
- Kaasasündinud refleks on näiteks neelamisrefleks
- Omandatud refleks on näiteks liigutuste vilumus.
Mida nimetatakse refleksikaareks?
Refleksikaareks nimetatakse teed, mida mööda erutus kulgeb. Refleksikaare ülesanne on erutuse vastuvõtt närviraku poolt , selle juhtimine mööda närvikiude kesknärvisüsteemi, saadud info analüüs ning vastuse suunamine elundisse.
Kuidas jaotatakse närvisüsteemi?
Närvisüsteemi jaotatakse kaheks:
- Kesknärvisüsteem mis juhib kogu organismi talitust. Koosneb pea- ja seljaajust.
- Piirdenärvisüsteem, mille moodustavad väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid. Tema ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel.
Milleks omakorda jaguneb piirdenärvisüsteem?
Piirdenärvisüsteem jaguneb:
- Kehaliseks ehk somaatiliseks närvisüsteemiks - juhib tahtele alluvaid tegevusi (näiteks lihaseid). Koosneb närvidest ja närvisõlmedest ehk ganglionidest
- Autonoomseks ehk vegetatiivseks närvisüsteemiks – juhib tahtele allumatuid tegevusi (näiteks seedimist). Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks.
Kuidas info närvisüsteemis liigub?
Keskkonnast saadud informatsioon liigub mööda närvirakke (Info antakse edasi ühe närviraku aksonilt teise närviraku dendriitidele) kesknärvisüsteemi seljaajju ja sealt peaajju, kus toimub info töötlemine.
Vastu võetud otsus saadetakse järgmistele närvirakkudeni kuni see jõuab vajaliku organini mis otsuse täide viib.
Mis on peaaju? Milline ta välja näeb?
Peaaju on närvisüsteemi keskus, mis kontrollib enamikku keha liigutustest ning tagab inimese mõtlemise- ja õppimisvõime. Vasak ajupoolkera juhib parema ajupoolkera tegevust ning vastupidi. Selle tingivad ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine.
Peaaju on sültjas ning tema pealispind on väga kortsuline. Lisaks on peaaju tugevasti kaitstud koljuluude ja ajukelme poolt.
Millisteks osadeks peaaju jaguneb?
Peaaju jaguneb:
- ajutüveks ( mis omakorda jaguneb piklikajuks, keskajuks ja vaheajuks),
- väikeajuks
- suurajuks
Piklikaju ülesanne on reguleerida tahtele allumatuid tegevusi, näiteks südametegevust. Samuti võtab piklikaju osa lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist. Samuti on piklikaju hingamiskeskus!
Keskkaju ülesanne on korraldada närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagada lihaste toonus.
Vaheaju reguleerib ainevahetust ja kehatemperatuuri. Lisaks tegeleb vaheaju info vastuvõtmise, sorteerimise ja koordineerimisega.
Väikeaju kooskõlastab lihaste tööd ja aitab säilitada tasakaalu.
Suuraju koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine.
Seljaaju juhib tingimatuid reflekse ehk lihtsaid kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Samuti vahendab ta informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel.
mõistekaart
