immuunsüsteem
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:SEM_Lymphocyte.jpg
Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu, mis võivad olla pärit nii väljastpoolt organismi (näiteks bakterid, viirused), kui ka organismi seest (hukkunud rakkude osad).
Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, õgirakud, põrn, luuüdi, harkelund ja lümfisõlmed.
Immuunsus on organismi vastupanu kõigi sinna sattunud võõrainete suhtes.
Immuunsuseid on kahte suguseid:
Vaktsineerimine
Vaktsineerimine on surmatud/nõrgestatud haigustekitajate või nende mürkide ehk toksiinide viimine meie organismi. Vaktsiini jõudmisel organismi hakkab meie keha valmistama antikehi kas haigustekitaja või tema mürkide vastu (oleneb milline vaktsiin on). Inimene põeb haiguse kergelt läbi ja antikehad jäävad teatud ajaks tema organismi. Kui inimene mingil hetkel uuesti sellesse haigestub, põeb ta selle haiguse kas kergelt läbi või ei haigestu üldse. Piisavalt tugeva kaitsevõime saavutamiseks peab end vaktsineerima korduvalt ning õigete vaheaegade tagant.
Kuidas organism organismi tunginud haigustekitajast vabaneb?
On kaks viisi kuidas organism ennast haigustekitajatest vabaneda üritab:
1) Kiire reaktsioon – See toimub kõige esimesena ja alati. Õgirakud ründavad valikuta kõiki haigustekitajaid, et neist võimalikult kiiresti lahti saada. Kuid tavaliselt organism kõiki haigustekitajaid sel viisil kahjutuks teha ei suuda, mistõttu läheb käiku teine viis (aeglasem ja täpsem reaktsioon) haigustekitajast vabanemiseks.
2) Aeglasem ja täpsem reaktsioon – lümfotsüüdid hakkavad valmistama erilisi kaitsevalke – antikehasid - mille ülesanne on organismi sattunud viiruste ja tõvestavate bakterite kahjutuks tegemine. Antikehad on spetsialiseerunud hävitama konkreetselt just seda haigustekitajat (näiteks tuberkuloosi vastu toodetud antikeha on võimeline hävitama vaid tuberkuloosi tekitajat) mistõttu nende tootmine võtab natuke aega. Kui antikehad on toodetud, seonduvad nad tõvestajaga ja muudavad selle kahjutuks.
Kui inimese immuunsüsteem on liiga nõrk, võib ta väga kergesti jääda haigeks. Nõrk immuunsüsteem võib olla nii kaasasündinud probleem kui ka haiguse tagajärjel tekkinud (näiteks AIDSi põdevatel inimestel on immuunsüsteem niivõrd nõrgestatud, et täiesti juhuslik, tervele inimesele ohutu, mikroorganism võib põhjustada inimese surma).
Allergia
Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Selle tingib immuunsüsteemi liiga aktiivne reageering mingile allergeenile. Allergeen on allergiat tekitav tegur ning selleks võib olla näiteks mõni toiduaine, õietolm vms.
Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, õgirakud, põrn, luuüdi, harkelund ja lümfisõlmed.
- Lümf on värvitu ja läbipaistev koevedelik, mis liigub lümfisoontes ja sisaldab lümfotsüüte, rasvaosakesi ning koevedelikust pärit olevaid aineid.
- Lümfisõlmed on elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Nende ülesanne on filtreerida ja puhastada läbivoolavad lümfi ning hävitada haigustekitajaid. Kui on põletik, suurenevad ka haiguskolde lähedal asuvad lümfisõlmed. Lümfisõlmed asuvad kaelal, kaenla all, vaagnaõõnes, kõhuõõnes ja kubemes.
- Harkelund asub rinnaku taga ning seal valmivad osa lümfotsüütidest. Täiskasvanul harkelund taandareneb.
- Põrn asub kõhuõõnes ning hävitab haigustekitajaid, puhastab organismi mürkainetest ning lagundab punaseid vererakke.
- Luuüdi tüvirakkudest valmistatakse lümfotsüüte.
- Õgirakud hävitavad haigustekitajatest baktereid (“söövad ära”).
- Lümfotsüüdid toodavad antikehi ning tapavad organismi viirusnakatunuid rakke.
Immuunsus on organismi vastupanu kõigi sinna sattunud võõrainete suhtes.
Immuunsuseid on kahte suguseid:
- Kaasasündinud immuunsus – Immuunsus, mis on olemas kohe sündides. Ei muutu eluea jooksul, nakkuse ajal toimib see immuunsus väga kiiresti.
- Omandatud immuunsus - Immuunsus, mis kujuneb eluea jooksul, näiteks mingit haigust läbi põdedes või end vaktsineerides.
Vaktsineerimine
Vaktsineerimine on surmatud/nõrgestatud haigustekitajate või nende mürkide ehk toksiinide viimine meie organismi. Vaktsiini jõudmisel organismi hakkab meie keha valmistama antikehi kas haigustekitaja või tema mürkide vastu (oleneb milline vaktsiin on). Inimene põeb haiguse kergelt läbi ja antikehad jäävad teatud ajaks tema organismi. Kui inimene mingil hetkel uuesti sellesse haigestub, põeb ta selle haiguse kas kergelt läbi või ei haigestu üldse. Piisavalt tugeva kaitsevõime saavutamiseks peab end vaktsineerima korduvalt ning õigete vaheaegade tagant.
Kuidas organism organismi tunginud haigustekitajast vabaneb?
On kaks viisi kuidas organism ennast haigustekitajatest vabaneda üritab:
1) Kiire reaktsioon – See toimub kõige esimesena ja alati. Õgirakud ründavad valikuta kõiki haigustekitajaid, et neist võimalikult kiiresti lahti saada. Kuid tavaliselt organism kõiki haigustekitajaid sel viisil kahjutuks teha ei suuda, mistõttu läheb käiku teine viis (aeglasem ja täpsem reaktsioon) haigustekitajast vabanemiseks.
2) Aeglasem ja täpsem reaktsioon – lümfotsüüdid hakkavad valmistama erilisi kaitsevalke – antikehasid - mille ülesanne on organismi sattunud viiruste ja tõvestavate bakterite kahjutuks tegemine. Antikehad on spetsialiseerunud hävitama konkreetselt just seda haigustekitajat (näiteks tuberkuloosi vastu toodetud antikeha on võimeline hävitama vaid tuberkuloosi tekitajat) mistõttu nende tootmine võtab natuke aega. Kui antikehad on toodetud, seonduvad nad tõvestajaga ja muudavad selle kahjutuks.
Kui inimese immuunsüsteem on liiga nõrk, võib ta väga kergesti jääda haigeks. Nõrk immuunsüsteem võib olla nii kaasasündinud probleem kui ka haiguse tagajärjel tekkinud (näiteks AIDSi põdevatel inimestel on immuunsüsteem niivõrd nõrgestatud, et täiesti juhuslik, tervele inimesele ohutu, mikroorganism võib põhjustada inimese surma).
Allergia
Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Selle tingib immuunsüsteemi liiga aktiivne reageering mingile allergeenile. Allergeen on allergiat tekitav tegur ning selleks võib olla näiteks mõni toiduaine, õietolm vms.
immuunsus from Liina-Liis Nõmm on Vimeo.
