tugi- ja liikumiselundkond
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/f/f5/Inimskelett.png
Tugi- ja liikumiselundkonna ülesanne on toetada keha ja kaitsta organeid. Ta koosneb luustikust ja lihastest.
Luustik on tugi- ja liikumiselundkonna passiivne osa ning moodustub omavahel ühenduses olevatest luudest. Inimese skeletis on 206 nimelist luud, mis kokku moodustavad umbes 20% keha kaalust.
Inimese luustiku tähtsamateks osadeks on kolju, selgroog ehk lülisammas, rindkere, ülajäsemete luud, vaagnavöötme luud, alajäsemete luud.
Luustiku ülesanneteks on:
Luud
Luud arenevad kõhrest ja vajavad kasvamiseks ning tugevnemiseks kaltsiumit. Kui organismis pole piisavalt kaltsiumit ja fosforit võib tekkida luuhõrenemine ehk osteoporoos.
Luud koosnevad 55% mineraalainetest, 25% orgaanilistest ainetest, samuti rakuvaheainest (vesi) ja luurakkudest. Enamike luude keskosas on luuüdi, kas siis punane, mis on vereloomeelundiks, või kollane, mille ülesanne on säilitada tagavararasvasid.
Kollane luuüdi on näiteks toruluude õõnsustes, punane luuüdi aga puusaluudes, selgroolülides jne.
Luid klassifitseeritakse nende välise kuju järgi.
Loote toes koosneb peamiselt kõhrest, mis on luust ja pehmem ja painduvam. Seetõttu ei teki lapsel sündides vigastusi.
Luuümbris
Luid katad pealt tugevast ja tihedast sidekohest luuümbris ehk periost, kus moodustuvad uued luurakud ning mis koosneb kahest kihist. Välimise kihi, mis teostab kaitsefunktsiooni, moodustab tihe sidekude. Sisemine kiht koosneb kohevast sidekoest ja on rikkalikult varustatud närvide ja veresoontega ning sisaldab rakke, mis luu arenemisel ja kasvamisel on suure tähtsusega. Liikudes nende ainevahetus aktiviseerub. Luuümbrise abil paranevad ka luudekahjustused.
Kolju
Kolju koosneb aju- ja näokolju luudest. Ajukoljuluud moodustavad peaaju kaitsva ja toestava ümbrise. Näokoljuluudel on tähtis osa toidu peenestamisel ja rääkimisel.
Selgroog
Selgroog moodustab keha keskse toese. Ta on paindlik ning S- kujuline ja koosneb tavaliselt 33 lülist, mis jagunevad viieks piirkonnaks: kaela-, rinna- ja nimme-, ristluu- ja õndralülid. Kaela-, rinna- ja nimmelülid on omavahel liigestega ühendatud, mistõttu on võimalik selgroogu painutada, sirutada ja pöörata. Kohakuti asetsevate selgroolülide mulgud moodustavad kanali, milles paikneb seljaaju. Selgroogu ümbritsevate lihaste ülesandeks on hoida lülisammast õiges asendis. Pikad staatilised koormused ning üleliigne koormuse kandmine võib põhjustada lihastasakaalu häirumise ning viia lülisamba valesse asnedisse.
Liigesed
Liigesteks nimetatakse kahe või enama luu vahelist ühendust, mis võimaldab luudel liikuda.Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevõidega täidetud liigeseõõs. Liigeses ümbritseb luuotsi sidekoeline ümbris ehk liigesekapsel, mis hoiab liigesevõide liigeseõõnes. Nii libedad kõhred kui ka liigesevõie vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad sobivad kujult teineteisega: ühe luu liigeseauku kinnitub kujult sobiv teise luu liigesepea. Luuotste kujust sõltub, millist liigutust liiges võimaldab teha.Jäsemete liigesed võimaldavad väga erinevaid liigutusi, samal ajal kui näiteks koljuluud on teineteisega liikumatult ühenduses.
Kõige suurema liikumisulatusega on liiges, mille ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas.
Milliseid liigeseid on olemas?
Vigastused
Nikastus on liigesekapsli või liigesesideme tugev venitus või rebenemine. See tekib siis, kui liigesele mõjuv jõud on liiga suur ja jõu mõjumise nurk väga ebaloomulik.
Nihestus on see, kui liigeses luuotsad paigast nihkuvad ja liiges ei saa enam talitleda.
Lihased
Lihased on liikumiselundkonna aktiivne osa ning neid iseloomustab võime kokku tõmbuda ja lõtvuda.
Lihastel on kehas erinevaid ülesandeid. Nendeks on:
Lihaskoe tüübid
Inimesel on kolme tüüpi lihaseid:
Vöötlihas- ehk skeletilihaskoest moodustavad kõik liikumiselundkonna lihased. Lihas algab ühelt luult, kulgeb üle liigese ja kinnitud teisele luule.
Tema ülesanneteks on:
Skeletilihased koosnevad lihaskimpudest, mis omakorda koosnevad vöödilistest lihaskiududest. Lihase mõlemas otsas on kõõlus, millega lihased luudele kinnituvad.
Kõõlused on vastupidavad tõmbele ja venitusele.
Lihase struktuurse terviklikkuse tagavad sidekoelised kattekihid:
Tavaliselt algab lihas ühelt luult, kulgeb üle liigese ja kinnitud teisele luule.
Kuidas lihased kehaosi ja luid liigutavad?
Lihased peavad kehaosade liigutamiseks töötama paarikaupa, tehes vastandlikke liigutusi. Ehk teisisõnu kui üks lihastest tõmbub kokku ja lüheneb, siis teine samaaegselt lõtvub ja pikeneb. Seda juhib närvisüsteem. Närvierutus sunnib lihast kokku tõmbuma, mis seejärel tõmbab kõõlust. Kõõlus omakorda tõmbab luud, millele ta kinnitub, põhjustades nii luu liikumise liigesest. Kui närvierutus lakkab, lihas lõdveneb , ehk teisisõnu läheb tagasi esialgsesse seisu.
Lihased vajavad töötamiseks energiat. Lihasrakud saavad energiat glükoosi ning rasvade koostisosi lõhustades. Selleks kulub hapnikku. Kuna veri kannab kopsudest hapnikku ja sooltest glükoosi lihastesse, peab lihaste verevarustus olema hea. Kui lihased töötavad intensiivselt, peavad süda ja kopsud tegema rohkem tööd, et piisaval hulgal hapnikurikast verd saaks südamest läbi käia. Seetõttu kõrgenebki inimesel füüsilist tööd tehes pulss.
Lihas kontraheerub (tõmbub kokku) vaid kiudude suunaliselt ning tekitab liigutuse liigeses või liigestes, mida ta ületab.
Lihase väsimus sõltub töö kiirusest, intensiivsusest, koormusest, raskusest, asendist. Puhkeasendis lihaste töövõime taastub.
Kuidas mõjutab treenimine inimese organismi?
Luustik on tugi- ja liikumiselundkonna passiivne osa ning moodustub omavahel ühenduses olevatest luudest. Inimese skeletis on 206 nimelist luud, mis kokku moodustavad umbes 20% keha kaalust.
Inimese luustiku tähtsamateks osadeks on kolju, selgroog ehk lülisammas, rindkere, ülajäsemete luud, vaagnavöötme luud, alajäsemete luud.
Luustiku ülesanneteks on:
- Tugevate katete moodustamine organitele
- Keha kandmine ja toestamine
- Inimestele liikumise võimaldamine. Luudele kinnituvad lihased, mis neid ja seega ka kõiki kehaosi liigutavad.
- Vereloomekohaks.
- On oluline mineraalainete säilituskoht.
- Rasvade talletuskoht.
Luud
Luud arenevad kõhrest ja vajavad kasvamiseks ning tugevnemiseks kaltsiumit. Kui organismis pole piisavalt kaltsiumit ja fosforit võib tekkida luuhõrenemine ehk osteoporoos.
Luud koosnevad 55% mineraalainetest, 25% orgaanilistest ainetest, samuti rakuvaheainest (vesi) ja luurakkudest. Enamike luude keskosas on luuüdi, kas siis punane, mis on vereloomeelundiks, või kollane, mille ülesanne on säilitada tagavararasvasid.
Kollane luuüdi on näiteks toruluude õõnsustes, punane luuüdi aga puusaluudes, selgroolülides jne.
Luid klassifitseeritakse nende välise kuju järgi.
- Pikkluud on pikad ja kitsad. Näiteks rangluu ja õlavarreluu.
- Lõhiluud on lühikesed ja kuubiku kujulised. Näiteks lülid.
- Lame- ehk plaatluud on õhukesed ja laiad Näiteks roided ja abaluu.
- Segaluud on kõik erineva kujuga.
Loote toes koosneb peamiselt kõhrest, mis on luust ja pehmem ja painduvam. Seetõttu ei teki lapsel sündides vigastusi.
Luuümbris
Luid katad pealt tugevast ja tihedast sidekohest luuümbris ehk periost, kus moodustuvad uued luurakud ning mis koosneb kahest kihist. Välimise kihi, mis teostab kaitsefunktsiooni, moodustab tihe sidekude. Sisemine kiht koosneb kohevast sidekoest ja on rikkalikult varustatud närvide ja veresoontega ning sisaldab rakke, mis luu arenemisel ja kasvamisel on suure tähtsusega. Liikudes nende ainevahetus aktiviseerub. Luuümbrise abil paranevad ka luudekahjustused.
Kolju
Kolju koosneb aju- ja näokolju luudest. Ajukoljuluud moodustavad peaaju kaitsva ja toestava ümbrise. Näokoljuluudel on tähtis osa toidu peenestamisel ja rääkimisel.
Selgroog
Selgroog moodustab keha keskse toese. Ta on paindlik ning S- kujuline ja koosneb tavaliselt 33 lülist, mis jagunevad viieks piirkonnaks: kaela-, rinna- ja nimme-, ristluu- ja õndralülid. Kaela-, rinna- ja nimmelülid on omavahel liigestega ühendatud, mistõttu on võimalik selgroogu painutada, sirutada ja pöörata. Kohakuti asetsevate selgroolülide mulgud moodustavad kanali, milles paikneb seljaaju. Selgroogu ümbritsevate lihaste ülesandeks on hoida lülisammast õiges asendis. Pikad staatilised koormused ning üleliigne koormuse kandmine võib põhjustada lihastasakaalu häirumise ning viia lülisamba valesse asnedisse.
Liigesed
Liigesteks nimetatakse kahe või enama luu vahelist ühendust, mis võimaldab luudel liikuda.Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevõidega täidetud liigeseõõs. Liigeses ümbritseb luuotsi sidekoeline ümbris ehk liigesekapsel, mis hoiab liigesevõide liigeseõõnes. Nii libedad kõhred kui ka liigesevõie vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad sobivad kujult teineteisega: ühe luu liigeseauku kinnitub kujult sobiv teise luu liigesepea. Luuotste kujust sõltub, millist liigutust liiges võimaldab teha.Jäsemete liigesed võimaldavad väga erinevaid liigutusi, samal ajal kui näiteks koljuluud on teineteisega liikumatult ühenduses.
Kõige suurema liikumisulatusega on liiges, mille ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas.
Milliseid liigeseid on olemas?
- Keraliiges- asuvad pea ja õla juures
- Plokkliiges - küünarliiges ja põlveliiges
- Sadulliiges – kämblaliiges
- Liugur ehk ellipsoidliiges – randmeliiges
- Pöördliiges - kaelalülid
Vigastused
Nikastus on liigesekapsli või liigesesideme tugev venitus või rebenemine. See tekib siis, kui liigesele mõjuv jõud on liiga suur ja jõu mõjumise nurk väga ebaloomulik.
Nihestus on see, kui liigeses luuotsad paigast nihkuvad ja liiges ei saa enam talitleda.
Lihased
Lihased on liikumiselundkonna aktiivne osa ning neid iseloomustab võime kokku tõmbuda ja lõtvuda.
Lihastel on kehas erinevaid ülesandeid. Nendeks on:
- Jõu tootmine
- Liigutuste tekitamine
- Rühi säilitamine
- Soojuse tootmine
Lihaskoe tüübid
Inimesel on kolme tüüpi lihaseid:
- Skeletilihased ehk vöötlihased mis kinnituvad luudele ning mida on inimese kehas enam kui 600, moodustades umbes 40-45% keha kaalust, ning mille kokkutõmbed sõltuvad meie tahtest (teadlik liigutamine) ning mis võivad töötada ka meie tahtest sõltumata (valu, kõrvetuse vms välisärrituse korral).
- Südamelihased, mis moodustavad südame põhimassi. Töötavad automaatselt, meie tahtest sõltumata.
- Silelihased, mis moodustavad siseelundite lihastiku. Töötavad automaatselt, meie tahtest sõltumata.
Vöötlihas- ehk skeletilihaskoest moodustavad kõik liikumiselundkonna lihased. Lihas algab ühelt luult, kulgeb üle liigese ja kinnitud teisele luule.
Tema ülesanneteks on:
- Liigutada kehaosi
- Anda kehale kuju
- Olla vee ja valkude tagavara
- Aidata säilitada kehatemperatuuri
Skeletilihased koosnevad lihaskimpudest, mis omakorda koosnevad vöödilistest lihaskiududest. Lihase mõlemas otsas on kõõlus, millega lihased luudele kinnituvad.
Kõõlused on vastupidavad tõmbele ja venitusele.
Lihase struktuurse terviklikkuse tagavad sidekoelised kattekihid:
- Endomüüsium – ümbritseb iga individuaalset lihaskiudu (kõige õhem)
- Perimüüsium – koondab individuaalsed lihaskiud kimpudesse
- Epimüüsium – seob lihaskiudude kimbud terviklikuks lihaseks (kõige paksem)
Tavaliselt algab lihas ühelt luult, kulgeb üle liigese ja kinnitud teisele luule.
Kuidas lihased kehaosi ja luid liigutavad?
Lihased peavad kehaosade liigutamiseks töötama paarikaupa, tehes vastandlikke liigutusi. Ehk teisisõnu kui üks lihastest tõmbub kokku ja lüheneb, siis teine samaaegselt lõtvub ja pikeneb. Seda juhib närvisüsteem. Närvierutus sunnib lihast kokku tõmbuma, mis seejärel tõmbab kõõlust. Kõõlus omakorda tõmbab luud, millele ta kinnitub, põhjustades nii luu liikumise liigesest. Kui närvierutus lakkab, lihas lõdveneb , ehk teisisõnu läheb tagasi esialgsesse seisu.
Lihased vajavad töötamiseks energiat. Lihasrakud saavad energiat glükoosi ning rasvade koostisosi lõhustades. Selleks kulub hapnikku. Kuna veri kannab kopsudest hapnikku ja sooltest glükoosi lihastesse, peab lihaste verevarustus olema hea. Kui lihased töötavad intensiivselt, peavad süda ja kopsud tegema rohkem tööd, et piisaval hulgal hapnikurikast verd saaks südamest läbi käia. Seetõttu kõrgenebki inimesel füüsilist tööd tehes pulss.
Lihas kontraheerub (tõmbub kokku) vaid kiudude suunaliselt ning tekitab liigutuse liigeses või liigestes, mida ta ületab.
Lihase väsimus sõltub töö kiirusest, intensiivsusest, koormusest, raskusest, asendist. Puhkeasendis lihaste töövõime taastub.
Kuidas mõjutab treenimine inimese organismi?
- Lihaskiudude läbimõõt suureneb.
- Paraneb vereringet, südame minutimaht suureneb, lihastes veresooned vajadusel laienevad.
- Treenitud inimesel tulevad punased verelibled depoodest välja ja on aktiivsemad hapniku transpordis.
- Suureneb kopsumaht.
- Paraneb koerakkude võime vastu võtta hapnikku (mitokondrite arv suureneb).
- Luud muutuvad tugevamaks.
- Lihased muutuvad tugevamaks.
- Paraneb koordinatsioon.
- Suureneb painduvus ja liikuvus.
