Katteelundkond ehk nahk
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Anatomy_The_Skin_-_NCI_Visuals_Online.jpg
Mis on nahk ja mis on tema ülesanded?
Nahk on katteelundkond mille põhiülesanne on inimese keha katmine.
Lisaks sellele:
Millistest kihtidest koosneb nahk?
Nahk koosneb marrasknahast, pärisnahast ja nahaaluskoest. Marrasknahk (0.05-0.6 mm paksune) moodustab naha välimise ja pärisnahk sisemise kihi.
Milline näeb marrasknahk välja?
Marrasknaha pindmist osa nimetatakse sarvkihiks kuna see koosneb tihedasti kokku surutud surnud rakkudest mis on täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Sarvkiht kaitseb alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest, mis aeglaselt surevad ning nihkuvad ülespoole sarvkihti. Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks e Malphigi kihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liiguvad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. Marrasknahas paikneb pigment melaniin mis kaitseb organismi liigse päikesekiirguse eest. ning annab nahale jume (mida tumedam nahk, seda rohkem on temas melaniini).
Kui kahjulik/kasulik on meile päikesekiirgus?
Väheses koguses päikesekiirgust on inimesele väga kasulik, kuna selle mõjul sünteesitakse meie nahas D-vitamiini, mis reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Samuti aitab D-vitamiin tagada luustiku normaalse arengu.
Kui me saame päikesekiirgust liiga palju, on see meile kahjulik, kuna päikese ultraviolettkiirgus võib põhjustada nahavähki ning naha enneaegset vananemist.
Kui palju on palju päikesekiirgust?
See sõltub väga inimesest ning tema nahavärvist. Kõige vähem taluvad päikesekiirgust valgenahalised inimesed, kes on loomulikud blondid või punapead, kuna neil moodustub vähe melaniini. Samuti taluvad vähe päikesevalgust lapsed ja noored . Kõige paremini taluvad päikesevalgust tumedanahalised.
Millega soovitatakse end kaitsta liigse päikesevalguse eest?
Liigse päikesevalguse eest soovitatakse end kaitsta sobiva riietuse ja kaitsekreemide abil. Täielikult ei kaitse päevitajat aga mitte ükski kreem, mistõttu ei tohiks üle paari tunni otsese päikese käes viibida.
Väga kahjulik on viibida päikese käes 10.00 - 16.00, sest siis on päike kõige intensiivsem ja oht endale liiga teha väga suur!!
Milline näeb välja pärisnahk?
Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kiht kus on palju vere- ja lümfisooni ning mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerib nahk oma temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa - karvasibulasse - toovad toitaineid veresooned. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab vee pääsu kehasse ja väldib mitmete ainete kahjulikku mõju.
Mis asub pärisnaha all?
Pärisnaha all paikneb rasvkude. Rasvkude kaitseb külma ja põrutuste eest, annab kehale vormikuse ning on ka rasva tagavaraks. Nahaalust rasvkude on naistel rohkem kui meestel.
Miks elavad meie nahal bakterid ja millest nende arvukus sõltub?
Enamik meie nahal elavatest bakteritest on kasulikud bakterid. Nende ülesanne on takistada tõvestavate bakterite elutsemist nahal, pakkudes neile konkurentsi.
Ainult väike osa nahale sattuvatest bakteritest on inimesele kahjulikud. Kahjulike bakterite vähese hulga tingib see, et naha pind on happeline ning tõvestavatele mikroobidele läbimatu ja eluks ebasoodne keskkond.
Bakterite hulk ja arvukus sõltub inimese vanusest, soost, naha puhtusest, niiskusest ja sellest, kas nahk on terve või vigastatud/haige.
Nahk on katteelundkond mille põhiülesanne on inimese keha katmine.
Lisaks sellele:
- Kaitseb organeid väliste vigastuste, UV-kiirguse, haigustekitajate ja liigse veekaotuse eest
- Aitab säilitada kehatemperatuuri
- On erituselundiks, mille kaudu eritub mõningaid jääkaineid näiteks vett ja soolasid
- Nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul D-vitamiini ja melaniini
- Meeleelund, mille kaudu tunneme valu, sooja, külma ja puuteärritusi.
Millistest kihtidest koosneb nahk?
Nahk koosneb marrasknahast, pärisnahast ja nahaaluskoest. Marrasknahk (0.05-0.6 mm paksune) moodustab naha välimise ja pärisnahk sisemise kihi.
Milline näeb marrasknahk välja?
Marrasknaha pindmist osa nimetatakse sarvkihiks kuna see koosneb tihedasti kokku surutud surnud rakkudest mis on täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Sarvkiht kaitseb alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest, mis aeglaselt surevad ning nihkuvad ülespoole sarvkihti. Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks e Malphigi kihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liiguvad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. Marrasknahas paikneb pigment melaniin mis kaitseb organismi liigse päikesekiirguse eest. ning annab nahale jume (mida tumedam nahk, seda rohkem on temas melaniini).
Kui kahjulik/kasulik on meile päikesekiirgus?
Väheses koguses päikesekiirgust on inimesele väga kasulik, kuna selle mõjul sünteesitakse meie nahas D-vitamiini, mis reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Samuti aitab D-vitamiin tagada luustiku normaalse arengu.
Kui me saame päikesekiirgust liiga palju, on see meile kahjulik, kuna päikese ultraviolettkiirgus võib põhjustada nahavähki ning naha enneaegset vananemist.
Kui palju on palju päikesekiirgust?
See sõltub väga inimesest ning tema nahavärvist. Kõige vähem taluvad päikesekiirgust valgenahalised inimesed, kes on loomulikud blondid või punapead, kuna neil moodustub vähe melaniini. Samuti taluvad vähe päikesevalgust lapsed ja noored . Kõige paremini taluvad päikesevalgust tumedanahalised.
Millega soovitatakse end kaitsta liigse päikesevalguse eest?
Liigse päikesevalguse eest soovitatakse end kaitsta sobiva riietuse ja kaitsekreemide abil. Täielikult ei kaitse päevitajat aga mitte ükski kreem, mistõttu ei tohiks üle paari tunni otsese päikese käes viibida.
Väga kahjulik on viibida päikese käes 10.00 - 16.00, sest siis on päike kõige intensiivsem ja oht endale liiga teha väga suur!!
Milline näeb välja pärisnahk?
Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kiht kus on palju vere- ja lümfisooni ning mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerib nahk oma temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa - karvasibulasse - toovad toitaineid veresooned. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab vee pääsu kehasse ja väldib mitmete ainete kahjulikku mõju.
Mis asub pärisnaha all?
Pärisnaha all paikneb rasvkude. Rasvkude kaitseb külma ja põrutuste eest, annab kehale vormikuse ning on ka rasva tagavaraks. Nahaalust rasvkude on naistel rohkem kui meestel.
Miks elavad meie nahal bakterid ja millest nende arvukus sõltub?
Enamik meie nahal elavatest bakteritest on kasulikud bakterid. Nende ülesanne on takistada tõvestavate bakterite elutsemist nahal, pakkudes neile konkurentsi.
Ainult väike osa nahale sattuvatest bakteritest on inimesele kahjulikud. Kahjulike bakterite vähese hulga tingib see, et naha pind on happeline ning tõvestavatele mikroobidele läbimatu ja eluks ebasoodne keskkond.
Bakterite hulk ja arvukus sõltub inimese vanusest, soost, naha puhtusest, niiskusest ja sellest, kas nahk on terve või vigastatud/haige.
huvitavad ja olulised faktid
- Karvad (juuksed) ja küüned on marrasknaha elutu jätk. Ainus elav osa karvast on karvasibul.
- Nahas paiknevad miljonid närvid, mis võimaldavad tunnetada puudutusi, valu, temperatuuri jms.
- Selleks, et nahk saaks piisavalt toitaineid, säiliks terve ja elastne, tuleb süüa mitmekesist toitu ja juua palju vett. Samuti tuleks regulaarset nahka puhastada, kuna sellele koguneb vanu rakke ning mitmesugust mustust,
- Teismeeas suureneb naharasu eritus, mistõttu paljudel tekivad vistrikud (nahapoorid on ummistunud ja neis on arenenud põletik).
mõistekaart
