Hingamiselundkond
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/db/Alveoli_diagram.png
Hingamine on organismi ja väliskeskkonna vahel toimuv gaasivahetus, mis ei sõltu meie tahtest. Hingamiskeskuse tegevus sõltub süsihappegaasi sisaldusest veres.
Hingamiselundkonna ülesanne on organismi varustamine hapnikuga. Hapniku abil lõhustatakse rakkudes toitained ning saadakse seeläbi eluks vajalikku energiat.
Hingamiselundid
Hingamiselunditeks on ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutoru, kopsutorukesed ja kopsud.
Rakuhingamine
Rakuhingamiseks nimetatakse rakkudes toimuvat protsessi kus hapniku abiga glükoos täielikult lagundatakse. Rakuhingamise tulemusel vabaneb energia ning eralduvad süsihappegaas ja vesi.
Valem:
Hingamiselundkonna ülesanne on organismi varustamine hapnikuga. Hapniku abil lõhustatakse rakkudes toitained ning saadakse seeläbi eluks vajalikku energiat.
Hingamiselundid
Hingamiselunditeks on ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutoru, kopsutorukesed ja kopsud.
- Hingamisteed algavad ninaõõnega, mis koosneb luust ja kõhrest. Teda ümbritsevas limaskestas on palju veresooni.
- Kõri on hääletekkeelund mis asub hingetoru ülemises osas. Seal paiknevad häälekurrud, mille vahele jääb häälepilu. Häälepilust läbiminev õhk paneb häälekurrud võnkuma ja tekitab helisid.
- Hingetoru on torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsudesse.
- Kopsud on hingamiselundid, milles toimub gaasivahetus. Nad paiknevad rindkere õõnes, täites selle peaaegu täielikult ning neid katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme. Kopsude vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mille ülesanne on vähendada hõõrdumist. Vasak kops on väiksem kui parem, kuna vasakul asub süda. Parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks. Kopsudes jagunevad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks kuni lõpuks lõppevad alveoolidega. Alveoolide kogumikud moodustavad kopsude põhiosa. Kopsude mahtu suurendavad ja vähendavad roietevahelised lihased. Inimese kopsumaht on 2-4 l ning korraga hingame kopsudesse 0,5-2,5 l õhku.
Rakuhingamine
Rakuhingamiseks nimetatakse rakkudes toimuvat protsessi kus hapniku abiga glükoos täielikult lagundatakse. Rakuhingamise tulemusel vabaneb energia ning eralduvad süsihappegaas ja vesi.
Valem:
Alveoolid
Alveoolid on väikesed kotikujulised moodustised, kus toimub gaasivahetus vere ja kopsude vahel. Alveoole ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik.
Kapillaarides, mille seinad on õhukesed ja gaase läbilaskvad, voolab hapnikuvaene ehk venoosne veri. Alveoolides on hapniku kontsentratsioon tunduvalt suurem. Kontsentratsioonide vahe tulemusena tungib hapnik alveoolist kapillaari. Veres ühineb hapnik punastes verelibledes oleva hemoglobiiniga, mis hapniku üle keha laiali kannavad.
Sarnaselt hapniku tungimisega verre liigub süsihappegaas verest alveoolidesse. Kuna veres on süsihappegaasi kontsentratsioon kõrgem kui alveoolides, tungibki süsihappegaas alveoolidesse.
Kuidas me hingame?
Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisest ning seda juhib ajus asuv hingamiskeskus. Hingamiskeskuse tegevus sõltub süsihappegaasi, mitte hapniku sisaldusest veres.
Sissehingamisel:
1) Rinnaõõs suureneb ning õhk tungib kopsudesse.
2) Lihased tõmbuvad kokku.
3) Roided liiguvad üles- ja väljapoole.
4) Diafragma ehk vahelihas tõmbub kokku ning rinnaõõs suureneb.
Sissehingatavas õhus on 78% lämmastikku, 21% hapnikku ja 0,03% süsihappegaasi
Väljahingamisel:
1) Rinnaõõs väheneb ning õhk surutakse kopsudest välja.
2) Lihased lõtvuvad.
3) Roided liiguvad alla- ja sissepoole.
4) Diafragma lõtvub ning rinnaõõs väheneb.
Väljahingatavas õhus on 78% lämmastikku, 16,6% hapnikku, 4,4% süsihappegaasi.
Inimene ei hinga välja kogu kopsudes olevat õhku. Mingi osa jääb alati kopsudesse.
Alveoolid on väikesed kotikujulised moodustised, kus toimub gaasivahetus vere ja kopsude vahel. Alveoole ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik.
Kapillaarides, mille seinad on õhukesed ja gaase läbilaskvad, voolab hapnikuvaene ehk venoosne veri. Alveoolides on hapniku kontsentratsioon tunduvalt suurem. Kontsentratsioonide vahe tulemusena tungib hapnik alveoolist kapillaari. Veres ühineb hapnik punastes verelibledes oleva hemoglobiiniga, mis hapniku üle keha laiali kannavad.
Sarnaselt hapniku tungimisega verre liigub süsihappegaas verest alveoolidesse. Kuna veres on süsihappegaasi kontsentratsioon kõrgem kui alveoolides, tungibki süsihappegaas alveoolidesse.
Kuidas me hingame?
Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisest ning seda juhib ajus asuv hingamiskeskus. Hingamiskeskuse tegevus sõltub süsihappegaasi, mitte hapniku sisaldusest veres.
Sissehingamisel:
1) Rinnaõõs suureneb ning õhk tungib kopsudesse.
2) Lihased tõmbuvad kokku.
3) Roided liiguvad üles- ja väljapoole.
4) Diafragma ehk vahelihas tõmbub kokku ning rinnaõõs suureneb.
Sissehingatavas õhus on 78% lämmastikku, 21% hapnikku ja 0,03% süsihappegaasi
Väljahingamisel:
1) Rinnaõõs väheneb ning õhk surutakse kopsudest välja.
2) Lihased lõtvuvad.
3) Roided liiguvad alla- ja sissepoole.
4) Diafragma lõtvub ning rinnaõõs väheneb.
Väljahingatavas õhus on 78% lämmastikku, 16,6% hapnikku, 4,4% süsihappegaasi.
Inimene ei hinga välja kogu kopsudes olevat õhku. Mingi osa jääb alati kopsudesse.
Hingamiselundkond from Liina-Liis Nõmm on Vimeo.
