Lihased
Mis iseloomustab lihaseid?
Lihased on liikumiselundkonna aktiivne osa ning neid iseloomustab võime kokku tõmbuda ja lõtvuda.
Mis tüüpi lihaseid on inimesel ?
Inimesel on kolme tüüpi lihaseid:
Skeletilihased koosnevad lihaskimpudest, mis omakorda koosnevad vöödilistest lihaskiududest. Lihase mõlemas otsas on kõõlus, millega nad luudele kinnituvad.
Mis on kõõlus?
Kõõlus on tugev sidekoe riba, mille abil kinnitub lihas luudele. Kõõlused on vastupidavad tõmbele ja venitusele.
Mis tagab lihase struktuurse terviklikkuse?
Lihase struktuurse terviklikkuse tagavad sidekoelised kattekihid:
Kuidas lihased kehaosi ja luid liigutavad?
Lihased peavad kehaosade liigutamiseks töötama paarikaupa, tehes vastandlikke liigutusi. Ehk teisisõnu kui üks lihastest tõmbub kokku ja lüheneb, siis teine samaaegselt lõtvub ja pikeneb. Seda juhib närvisüsteem. Närvierutus sunnib lihast kokku tõmbuma, mis see järel tõmbab kõõlust. Kõõlus omakorda tõmbab luud, millele ta kinnitub, põhjustades nii luu liikumise liigesest. Kui närvierutus lakkab, lihas lõdveneb , ehk teisisõnu läheb tagasi esialgsesse seisu.
Mida vajavad lihased töötamiseks?
Lihased vajavad töötamiseks energiat. Lihasrakud saavad energiat glükoosi ning rasvade koostisosi lõhustades. Selleks kulub hapnikku. Kuna veri kannab kopsudest hapnikku ja sooltest glükoosi lihastesse, peab lihaste verevarustus olema hea. Kui lihased töötavad intensiivselt, peavad süda ja kopsud tegema rohkem tööd, et piisaval hulgal hapnikurikast verd saaks südamest läbi käia. Seetõttu kõrgenebki inimesel füüsilist tööd tehes pulss.
Millest sõltub lihaste väsimus?
Lihase väsimus sõltub töö kiirusest, intensiivsusest, koormusest, raskusest, asendist. Puhkeasendis lihaste töövõime taastub.
Lihased on liikumiselundkonna aktiivne osa ning neid iseloomustab võime kokku tõmbuda ja lõtvuda.
Mis tüüpi lihaseid on inimesel ?
Inimesel on kolme tüüpi lihaseid:
- Skeletilihased ehk vöötlihased mis kinnituvad luudele ning mida on inimese kehas enam kui 600 ning mille kokkutõmbed sõltuvad meie tahtest (teadlik liigutamine) ning mis võivad töötada ka meie tahtest sõltumata (valu, kõrvetuse vms välisärrituse korral)
- Südamelihased mis moodustavad südame põhimassi. Töötavad automaatselt, meie tahtest sõltumata
- Silelihased mis moodustavad siseelundite lihastiku. Töötavad automaatselt, meie tahtest sõltumata.
- Liigutavad kehaosi
- Annavad kehale kuju
- On vee ja valkude tagavara
- Aitavad säilitada kehatemperatuuri
Skeletilihased koosnevad lihaskimpudest, mis omakorda koosnevad vöödilistest lihaskiududest. Lihase mõlemas otsas on kõõlus, millega nad luudele kinnituvad.
Mis on kõõlus?
Kõõlus on tugev sidekoe riba, mille abil kinnitub lihas luudele. Kõõlused on vastupidavad tõmbele ja venitusele.
Mis tagab lihase struktuurse terviklikkuse?
Lihase struktuurse terviklikkuse tagavad sidekoelised kattekihid:
- Endomüüsium – ümbritseb iga individuaalset lihaskiudu (kõige õhem)
- Perimüüsium – koondab individuaalsed lihaskiud kimpudesse
- Epimüüsium – seob lihaskiudude kimbud terviklikuks lihaseks (kõige paksem)
Kuidas lihased kehaosi ja luid liigutavad?
Lihased peavad kehaosade liigutamiseks töötama paarikaupa, tehes vastandlikke liigutusi. Ehk teisisõnu kui üks lihastest tõmbub kokku ja lüheneb, siis teine samaaegselt lõtvub ja pikeneb. Seda juhib närvisüsteem. Närvierutus sunnib lihast kokku tõmbuma, mis see järel tõmbab kõõlust. Kõõlus omakorda tõmbab luud, millele ta kinnitub, põhjustades nii luu liikumise liigesest. Kui närvierutus lakkab, lihas lõdveneb , ehk teisisõnu läheb tagasi esialgsesse seisu.
Mida vajavad lihased töötamiseks?
Lihased vajavad töötamiseks energiat. Lihasrakud saavad energiat glükoosi ning rasvade koostisosi lõhustades. Selleks kulub hapnikku. Kuna veri kannab kopsudest hapnikku ja sooltest glükoosi lihastesse, peab lihaste verevarustus olema hea. Kui lihased töötavad intensiivselt, peavad süda ja kopsud tegema rohkem tööd, et piisaval hulgal hapnikurikast verd saaks südamest läbi käia. Seetõttu kõrgenebki inimesel füüsilist tööd tehes pulss.
Millest sõltub lihaste väsimus?
Lihase väsimus sõltub töö kiirusest, intensiivsusest, koormusest, raskusest, asendist. Puhkeasendis lihaste töövõime taastub.
- Sundasendis väsivad lihased kiiremini kui töötades.
- Mida kiiremini ja sagedamini lihased peavad töötama, seda rutem nad ka väsivad.
- Lihaskiudude läbimõõt suureneb.
- Paraneb vereringet, südame minutimaht suureneb, lihastes veresooned vajadusel laienevad.
- Treenitud inimesel tulevad punased verelibled depoodest välja ja on aktiivsemad hapniku transpordis.
- Suureneb kopsumaht.
- Paraneb koerakkude võime vastu võtta hapnikku (mitokondrite arv suureneb).
- Luud muutuvad tugevamaks.
- Lihased muutuvad tugevamaks.
- Paraneb koordinatsioon.
- Suureneb painduvus ja liikuvus.
Huvitavad ja olulised faktid
- Tavaliselt algab lihas ühelt luult, kulgeb üle liigese ja kinnitud teisele luule.
- Kuigi lihased on tugevad, võivad nad siiski mõnikord suure koormuse tõttu rebeneda. Tavaliselt tekib rebend lihases endas nt lihase ülitugeva järsu pingutamise tulemusena, harva kõõluses.
- Sagedamini kui kõõluste ja lihaste rebendeid esineb lihaste ja kõõluste venitust, mis tekib siis kui lihas on tugeva pinge all.
- Lihasrakke ei teki juurde, nad ainult muudavad oma mõõtmeid.