Veri
Mis on veri?
Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Vererakud jagunevad punasteks vererakkudeks, valgeteks vererakkudeks ja vereliistakuteks.
Millised on vere ülesanded?
Mis on vereplasma?
Vereplasma on valkude vesilahus (ligikaudu 90% moodustub vesi), sisaldades toitaineid, hormoone, lahustunud mineraalsooli, jääkaineid. Tema ülesandeks on toitainete transport organismis ja süsihappegaasi väljaviimine kopsudesse.
Mis on punased vererakud?
Punased vererakud ehk erütrotsüüdid meenutavad kujult kaksiknõgusaid kettaid. Erütrotsüüdid on elastsed rakud, mis liiguvad ka kõige peenemates veresoontes. Algses arengujärgus on neil tuum olemas, kuid hiljem heidetakse see rakust välja, et mahutada rohkem hemoglobiini. Erütrotsüütide põhiülesanne on hapniku toimetamine kopsudest kudedesse ning punases luuüdis moodustub neid pidevalt juurde. Nende eluiga on kuskil 4 kuud, mille järel nad lagundatakse maksas.
Hemoglobiin?
Hemoglobiin on valk, mis seob hapnikku ning transpordib seda. See rauda sisaldav valk annabki verele punase värvuse. Hemoglobiini hulk võib organismis elu jooksul muutuda. Kui organismis on vähe hemoglobiini, tekib kehvveresus. Naistel langeb hemoglobiini tase ka raseduse korral. Tugev treenitus või veredopingu kasutamine aga suurendavad oluliselt hemoglobiini hulka. Rohkem hemoglobiini moodustub inimesel ka kõrgmäestikus viibimisel, et hõredast õhust paremini hapnikku omastada.
Millised näevad välja ja mis ülesanne on inimese organismis valgetel vererakkudel?
Valged vererakud ehk leukotsüüdid on amööbja kujuga, värvusetud, liikumisvõimelised ning tuumaga rakud mida tekib juurde luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas. Nende ülesandeks on võitlus organismi tunginud haigustekitajatega ja kehavõõraste rakkudega. Ühed kõige aktiivsemalt liikuvad leukotsüüdid on õgirakud, mis hävitavad haigustekitajaid tungides läbi veresoone seina. Selles kohas tekib punetus ja tõuseb ka temperatuur, tekib põletik. Põletiku korral suureneb organismis leukotsüütide arv.
Millised on kõige väiksemad vererakud?
Kõige väiksemad vererakud on vereliistakud ehk trombotsüüdid . Nad on korrapäratu kujuga, värvusetud, liikumisvõimelised tuumata rakud. Nende ülesandeks osalemine vere hüübimisel. Kui inimesel veri ei hüübi, on ta hemofiiliahaige.
Kuidas veri hüübib?
Verekaotuse eest kaitseb organismi vere hüübimine. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela. Reaktsioonide lõpptulemusena tekib ühend fibriin. Valgulised fibriinikiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht.
Mis juhtub siis kui veresoon on seesmiselt vigastatud?
Kui veresoon on seesmiselt vigastatud võib fibriinivõrgustik veresoone isegi sulgeda, moodustub tromb. Kui tromb ummistab veresoone, siis see organi osa, mida veresoon hapniku ja toitainetega varustas, tavaliselt sureb.
Kas iga inimese veri on ühesugune?
Ei ole. Inimeste vere iseloomustamiseks kasutatakse mitmeid süsteeme. Kõige enam on kasutusel AB0 (vererühmad 0, A, B, AB) ja reesusrühmade (Rh-positiivne ja Rh-negatiivne) süsteemid. Vererühmade erinevus on tingitud erinevatest valkudest vere rakkude koostises. Vererühmade süsteeme tuleb kindlasti arvestada vereülekandel. Vereülekannet tehakse suure verekaotuse, verehaiguste või mürgituse korral. Vereülekandeks kasutatakse üldjuhul sama rühma verd, et vältida eri rühmade vererakkude kokkupuudet. Vale vererühma vereülekanne võib põhjustada punavereliblede kokkukleepumist ja see võib lõppeda surmaga.
Mis on doonorlus?
Doonorlus on ladinakeelsest sõnast donare tuletatud mõiste, mis tähendab terve inimese (doonori) poolt oma eluskoe (vere) või organi vabatahtlikku loovutamist haigele (retsipiendile), kes seda vajab.
Doonorluse kohta loe lähemal Verekeskuse kodulehelt.
Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Vererakud jagunevad punasteks vererakkudeks, valgeteks vererakkudeks ja vereliistakuteks.
Millised on vere ülesanded?
- Vere põhi ülesanne on organismis ainete laiali kandmine – gaasid (hapnik ja süsihappegaas), toitained (glükoos, valgud, rasvad, mineraalsoolad, vitamiinid jne), hormoonid jms ühendid.
- Tagab organismi kaitse – selle eest hoolitsevad leukotsüüdid, viiruste ja mikroobide vastu moodustunud antikehad, vere hüübimises osalevad ühendid ja vere kindlat koostist säilitavad süsteemid.
- Aitab ühtlustada organismi kindlat temperatuuri.
- On organismis siduvaks koeks.
Mis on vereplasma?
Vereplasma on valkude vesilahus (ligikaudu 90% moodustub vesi), sisaldades toitaineid, hormoone, lahustunud mineraalsooli, jääkaineid. Tema ülesandeks on toitainete transport organismis ja süsihappegaasi väljaviimine kopsudesse.
Mis on punased vererakud?
Punased vererakud ehk erütrotsüüdid meenutavad kujult kaksiknõgusaid kettaid. Erütrotsüüdid on elastsed rakud, mis liiguvad ka kõige peenemates veresoontes. Algses arengujärgus on neil tuum olemas, kuid hiljem heidetakse see rakust välja, et mahutada rohkem hemoglobiini. Erütrotsüütide põhiülesanne on hapniku toimetamine kopsudest kudedesse ning punases luuüdis moodustub neid pidevalt juurde. Nende eluiga on kuskil 4 kuud, mille järel nad lagundatakse maksas.
Hemoglobiin?
Hemoglobiin on valk, mis seob hapnikku ning transpordib seda. See rauda sisaldav valk annabki verele punase värvuse. Hemoglobiini hulk võib organismis elu jooksul muutuda. Kui organismis on vähe hemoglobiini, tekib kehvveresus. Naistel langeb hemoglobiini tase ka raseduse korral. Tugev treenitus või veredopingu kasutamine aga suurendavad oluliselt hemoglobiini hulka. Rohkem hemoglobiini moodustub inimesel ka kõrgmäestikus viibimisel, et hõredast õhust paremini hapnikku omastada.
Millised näevad välja ja mis ülesanne on inimese organismis valgetel vererakkudel?
Valged vererakud ehk leukotsüüdid on amööbja kujuga, värvusetud, liikumisvõimelised ning tuumaga rakud mida tekib juurde luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas. Nende ülesandeks on võitlus organismi tunginud haigustekitajatega ja kehavõõraste rakkudega. Ühed kõige aktiivsemalt liikuvad leukotsüüdid on õgirakud, mis hävitavad haigustekitajaid tungides läbi veresoone seina. Selles kohas tekib punetus ja tõuseb ka temperatuur, tekib põletik. Põletiku korral suureneb organismis leukotsüütide arv.
Millised on kõige väiksemad vererakud?
Kõige väiksemad vererakud on vereliistakud ehk trombotsüüdid . Nad on korrapäratu kujuga, värvusetud, liikumisvõimelised tuumata rakud. Nende ülesandeks osalemine vere hüübimisel. Kui inimesel veri ei hüübi, on ta hemofiiliahaige.
Kuidas veri hüübib?
Verekaotuse eest kaitseb organismi vere hüübimine. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela. Reaktsioonide lõpptulemusena tekib ühend fibriin. Valgulised fibriinikiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht.
Mis juhtub siis kui veresoon on seesmiselt vigastatud?
Kui veresoon on seesmiselt vigastatud võib fibriinivõrgustik veresoone isegi sulgeda, moodustub tromb. Kui tromb ummistab veresoone, siis see organi osa, mida veresoon hapniku ja toitainetega varustas, tavaliselt sureb.
Kas iga inimese veri on ühesugune?
Ei ole. Inimeste vere iseloomustamiseks kasutatakse mitmeid süsteeme. Kõige enam on kasutusel AB0 (vererühmad 0, A, B, AB) ja reesusrühmade (Rh-positiivne ja Rh-negatiivne) süsteemid. Vererühmade erinevus on tingitud erinevatest valkudest vere rakkude koostises. Vererühmade süsteeme tuleb kindlasti arvestada vereülekandel. Vereülekannet tehakse suure verekaotuse, verehaiguste või mürgituse korral. Vereülekandeks kasutatakse üldjuhul sama rühma verd, et vältida eri rühmade vererakkude kokkupuudet. Vale vererühma vereülekanne võib põhjustada punavereliblede kokkukleepumist ja see võib lõppeda surmaga.
Mis on doonorlus?
Doonorlus on ladinakeelsest sõnast donare tuletatud mõiste, mis tähendab terve inimese (doonori) poolt oma eluskoe (vere) või organi vabatahtlikku loovutamist haigele (retsipiendile), kes seda vajab.
Doonorluse kohta loe lähemal Verekeskuse kodulehelt.